Saturday, June 5, 2010

Mitte just tavaline laupäev (black sabbath)

5. juuni, justkui suur suvi. Päev on olnud aga morn, sompus ja pime. Mingi madalrõhkkond nähtavasti, kõigil siin näikse olla kuidagi rusuv ja raske. Manolakis istus hilisel hommikul samuti rannal paadile nõjatudes ja kimus suitsu. Ei olnud tal isu kõrtsi tööle minna. Oli öösel pidutsenud ja seejärel koos termose kohviga paati roninud ja üksi kalale sõitnud. Ühe suure kala sai selle retke tulemusel kätte.
Marion on ka terve päeva ohkinud ja hädaldanud, ohh ja ähh. Küll on üks häda, siis teine. Ja koduigatsus käib ka veel peal. Oskab juba igatseda selliste asjade ja inimeste järele, keda ja mida Eestis uneski ei osanud näha. Peaks teda lohutama, aga peale mäu ja muige ei tule midagi välja. Lisaks kõigele on selgunud, et Marion on oma töökingad kuhugi suutnud ära kaotada...
No see selleks. Dorise kohati 40 alla kerkinud palavik on teist päeva õnneks möödanik. Ilmselt oli see tingitud hammaste tulekust. Vahepeal tekkis küll hirm, kui laps öösel oli kuum kui ahi. Mässasin peamiselt märgade rätikutega. Üldiselt on ta ju terve ja tugev laps. Ka 39 palavikuga mängis ringi ja ei teinud teist nägugi. 40 pealt hakkas kuidagi uimaseks jääma.
Üleeile päeval jalutamast tulles leidsin meie väikselt hoovitänavalt kaktuse alt väriseva noore koera. Võbeles seal ja oli näljas, toda olevust polnud küll varem kuskil näinud. Tal on olnud kaelarihm ja ta on nähtavasti karmi kätt tunda saanud, pelgab inimese lähenemist. Kui võimalus antaks, ta ainult sööks, küllap sööks meid vaeseks. Üritame temaga külas jalutada, ehk keegi tunneb ära. Vastasel juhul ei teagi, mida teha. Emane koer, raske juhus. Iseloom on Sharikul väga hea, ka loomupoolset tarkust paistab olevat üksjagu. Laste ja kassidega sõbralik, auto möödudes tõmbub erinevalt Roosast teeserva kõhuli. Ja eriti suureks ta nähtavasti ei kasva ka.
Pidime eile Marioniga justkui välja minema, Kampos oli plaanis. Ometi jäi vist asi ühelt poolt raha, teisalt viitsimise taha. Marion näis üsna kurnatud pärast tööd. Ja Maria ei suvatsenud talle ka lubatud raha maksta. No võibolla oligi parem, kuigi tõsi, ma pole siin üldse õhtul väljas käinud. Jõuab teinekord siis värskema peaga.

Loodaks vaikset õhtut nüüd. Saaks lapsed magama, teeks teed ja loeks raamatut.

1 comment: