39 kraadi, pole hullu. Marion mõistagi magas märg rätik kõhu peal. Nalja pole mulgi, kes ma kuumust armastan ja me ei suuda kuidagi otsustada, kas magama peaks avatud või kinnise aknaga. Laeventilaator on vaid Elizabethi toas.
Väiksematel lastel lõppes kooliaasta, vanemad õpilased käivad veel 30. juunini. St et naabritüdruk on nüüd juba kell 9-10 kohal. Eile kõrvetasid tüdrukud ennast rannas vähkpunaseks, eriti meie oma muidugi, kes pole kuumaga nii harjunud. Ise üle pooleteise tunni plaazil olla suurt ei tihka.
Elu on muidu rahulik, nii ka Marioni tööl kuna turiste satub Ormosesse ja ka sööma üsna vähe. Äkki on isegi rikkad Keks-Euroopa juristid hakanud õhtust sööma oma apartmentides? Milline ülekohus vaese rõhutud kreeka ettevõtja suhtes... Rohkem empaatiat, Euroopa!
Sepistasin vahepeal nädalaga kolm artiklit erinevatele väljaannetele (Maaleht, Ekspress, Basket), nüüd saab ses osas nädalakese puhkust. Eks seetõttu jäi minu hääl kõrbest ka tummaks. Aga mida ongi lapsehoidjal kirjutada, häid ja halbu uudiseid maailmast ja külast toob meile Marion. Ja halbade uudiste puhul on ta veel esialgu ellu jäänud. Nali naljaks, elame-näeme. Päevi on igasuguseid. Vahest saan täie selgusega aru, et Eestis töölkäimine oli täielik priius kui võrrelda kodus õhtuti kolme lapsega asjatamist (naabritüdruk veedab suure osa ajast ju siin). Uskumatult palju võivad nad nõuda ja küsida ja karjuda. Pea valutab teist päeva... Haa-haa, ai-ai.
Tean, et Marion imes eile arvutisse fotokast uusi pilte, loodaks täna neid logis näha saada. Siis keegi jälle ei arva, et oleme vedru välja visanud või kaane peale tõmmanud))
Aldo
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tegemist siis Basetballiga ikka Aldo ;)
ReplyDelete