Tänane hommik algas kell 7.45, kui migid elukad hakkasid ukse taga ilgelt kräunuma ja valmistusid ilmselt sõjaks, panemaks paika, milline tiinetest Pipidest (nii kutsume Dorise järgi kohalike kasse) on kelle oma. Selle peale kargas Aldo muidugi robinal üles, kiskus aknakatted eest, ukse kolinal lahti .... nii meie uni otsa saigi. Asi oli selles, et Freddy ei tulnud ööseks koju ja Aldo arvas, et kindlasti tahab ta nüüd tuppa tulla, aga küla kurjad isased ei lase. Paraku polnud ukse taga ühtegi Freddyt. Sellele järgnesid otsingud. Välja nägi see umbes nii, et mina jalutasin hommikumantlis mööda hoovi ja tänavat, kutsusin oma kassi. Minu sabas jooksis truult umbes 6 kassi röökides sabad püsti. Õnneks leidsime Freddy üles. Saabus väga unise näoga ja polnud imekombel üldse näljane...
Kassindusega on siin maal jah kahjuks kurvad lood. Ma loodan, et Kamposes, kuhu me kolime lähinädalatel, pole sellist hordi meie maja juures, nagu siin on. See hakkab nii rahakotile, kui ka mentaalsele tervisele. Mõtlen hirmuga, et mis jama ma siin saarel kõik näha saan, kui kevadised kassipojad on sündinud. Meie praeguse maja juures on vähemalt 3 tiinet emast. Neist kahel ravin silmi ja ühel määrin ka nahka, sest ilmselt on tal nn kassihaigus. Kui nende kasside pojad sünnivad, siis saavad nad endale ilmselt kõik ema viirused ja parasiidid- kirbud, ussid, seened, nohud jne. Ilmselt on nende tulevik tume...
Eriti jama on siis, kui nende seeneeosed meie tuppa lendavad ja meie loomi ja nakatavad. Ma juba lasin vanaemal uurida igaks juhuks, et kuidas ravimite saatmisega on. Ilmselt on seda mingi hetk tarvis teha, kuna kohalikke ravimeid ja loomaarste ma kindlasti ei usalda.
Kohalikud Pipid on ka üldiselt väga ülbed. Nii kui uks lahti jääb on üks meie kasside kausi kallal, teine vannitoas otse toidukotist krõbinaid välja kraapimas ja kolmas-neljas istuvad keset tuba ja röögivad.Sellised mõtted siis täna hommikul.
NB! Kui keegi soovib Kreeka kassi kodustada, siis olen lahkesti valmis aitama :D
No comments:
Post a Comment