Friday, July 23, 2010

Ikka juhtub...

Tere üle pika aja...
Koos kuumaga on saabunud niiskus ja mina näiteks pean kasutama märga pearätti või kraani iga 10 minuti takka. Kassid magavad ühes asendis päev läbi, aeg-ajalt torgin Fredi - et kas on ikka elus. Kusagi 9-10 paiku õhtul ta elavneb ja läheb ööseks õue. Pisikesed õuekassid, kes pole veel ema tissi otsast lahtigi saanud, tassivad terrassile rotte. Noorelt õpitud.
Erika saabus meile esmaspäeval ja sestap on naispere enamasti kas sõidus või õhtustel pidustustel. Mulle jäävad koduse toiminud ja kuna köögikraan loobus koostööst, siis kõige "meeldivam" osa sellest on väliskraani juurde nõusid tassida ja voolikuga pesta. Ning et kuu alguses uude kohta kolime, ei hakka meie siia uut kraani ostma.
Kuna eile sõitsid naised maha üksjagu kilomeetreid, bensiini ootamatult (nagu lumi saabub Tallinna!) tänaseks enam ei jätkunud. Rannast tagasiteel, mingil kruusasel ja äkilise kurviga tõusul jäi auto lihtsalt seisma. Kuna kalle oli tugevasti tahapoole, siis küllap oli viimane tilk benssu paagi teise otsa vajunud...
Mina võtsin Dorise kaenlasse (sest tal oli uneaaeg), ronisin suure tee peale ja hakkasin kätt tõstma - koju 4-5 km. Kolm turisti kimas mööda, noor Kreeka paar pidas kinni. Tegelikult saime vastastikku kasulikud olla, nad viskasid mind treppi, andsid lapsele juua, mina rääkisin neile Ormosest, Votsalakiast, Psili Ammosest ja nende paikade söögi- ja ujumiskohtadest. Nemad ise olid mandrilt Halkist ja vist esimest korda Samosel.
Naispere kõrval peatus aga kreeklastest vanem paar ATVga ning pakkus abi. Nemad sõitsid lähimasse bensiinijaama ja tõid mingi anumaga 3 liitrit. See aga ei osutunud piisavaks... Hääled võttis sisse, aga mäest üles ei nühkinud. Nii hakkasid nad: Maarja, Marion, Erika, naabriplika Mariaana ning koer Rosa mööda teed tulema.
Naabrimehe poja Theologose saatsin koju jõudes poole söögi pealt tüdrukutele järele, pool tundi tagasi tuli ta veel küsima, et äkki peaks minema nüüd bensukanistriga seda autot üles hiivama. Nii nad nüüd läksidki. Eks siis näis. Kreeklased ikka aitavad. Vast ehk Marion kirjutab kah asjast midagi juurde.
Muidu tahtsime ilma lasteta minna lõuna ajal hoopis Lekatisesse korralisele kreeka lõunale, aga elu teeb korrektiive. Peab makaronidega leppima...

No comments:

Post a Comment