Tehtud/teoksil

Samos teatavasti põles idapoolt otsast kolm-neli päeva, täna kuuldavasti tossab veel mõnel pool. Eelmisel nädalal juhtusime just sel ajal Kokkarisse, kui toimusid vast kõige palavikulisemad kustutustööd. Ühe saare peamise turismikuurordi kohal toimus lennuliiklus sellise virvarrina nagu oleks käsil kolmas maailmasõda. Inimesed üritasid rannas päevitada, samal ajal oli küla kohal liikvel kuus helikopterit ja kaheksa piirivalvelennukit. Vett võtsid nad paiguti 50 meetrit rannast, ka ise tundsin vees olles korraks suisa hirmu. Meelde tuli mõistagi tõestisündinud lugu Austraalia metsapõlengute järel tuhastunud metsast leitud lestadega akvalangistist...
*****
Ma ei suutnud vahepeal meenutada gmaili paroole ja sestap ei saanud ka logit täiendada. Pere teine pool on aga hõivatud külalise Erika seltsidaamina, nii et sealt pole lootust mingit kirjutist leida. Ka on restoranis praegu kõrghooaeg. Siseturism suisa vohab, kõik kohad on kreeka turiste täis. Tore on neid vahest aidata ja juhendada, kust kuhu minna või mida teha. Aga kreeklased tellivad alati kõige paremat, teades mis sel ajahetkel on ilmselt kõige parem, nt kalmaar praegu.
*****
Tegime selle vea, et hakkasime uut kodu (väiksemat, odavamat) otsima juulikuus. Oleksime pidanud siin vastu pidama septembri lõpuni. Juhtus selline jama, et olles ühe vanamehega külas kokku leppinud korteri üürihinnas ja kolimise kuupäevas, ütles ta nädal hiljem, et ta on saanud tähtsa kõne Ameerikast, kust saabuvad tema kauged sugulased ning neile ei saa ta ära öelda. Vahepeal olime aga oma majaperenaisele teatanud oma lahkumise kuupäeva (mis on homme!) ja tema oli leidnud uued kindlad kosilased...
Ormoses on aga augustis võimatu vaba pinda leida, kõik on suvitavaid kreeklasi täis. Parim pakkumine oli kolida meie praegusest majast kolmetoalisse korterisse küla pagari taga - kolmekorruselises majas. Ja kui siin oleksime maksnud 300 suvehooajal ja 250 talvel, siis seal koguaeg 300. Käinud kolme päeva jooksul külale palju ringe peale, jäid käed jõuetult rippu. Pidin paaril korral isegi ainult kreeka keelt purssima, sest mõned ei saa inglisest sõnakestki aru. Ja järeldus oli karm: kodu peame otsima kõrvalt Kamposest.
Hommikul käisin Dorisega sal esimesel jahiretkel, saagiks kaks mainitust odavamat elamist. Üks uhke läbi kolme korruse, aga järskude treppide ja avatud trepimademetega - lapsed! Üks 230ga (veel ilma kauplemata!) on küll väike, aga siiski kahe magamistoaga ja ilusa aia ning terrassiga. Peremees jätab endale suvepäevadeks teise korruse. Sisustus on mõnus, hubane ja samas kreekalik. Sinna läheme ilmselt homme uuesti, sest Marionit polnud ju kaasas. Kus sa ilma naise silmata otsustad.
*****
Et täna juba on selline asjalik jutt, siis tasub veel mainida, et teenisin õhtul oma isiklike kätega Kreekas esimesed 30 eurot. Aitasin ühel Velanidia mehel Arisel, kellega eile tutvusin, rajada 20 meetrit pika tsemendist piirdemüüri aiale. Tema poeg Alekos oli tsemendimasina taga, mina kärutasin ja valasin, vana ehitas ja silus. Vahepeal pidin tsemendi asemel rannast lapikuid kive tooma. 465 krooni kahe tunni ja 10 min eest pole väga kehva.
Mees lubas edaspidigi ühendust võtta töö asjus, eks siis näis. Ta albaanlasi ei usaldavat, kuigi neid olla ka igasuguseid. Turu olla aga ära veel enam solkinud pakid, kes on nõus 30 euroga päevas. Panin oma esimese tagasihoidliku teenisustuse kõrvale ega raatsinud seda raisata... Arise proua pani mulle mõlemal päeval kaasa igasugu juurvilju, nüüd peab selgitama, mida teha kõrvitsatega. Kuradi ilus majapidamine oli inimestel, 15 meetrit merest. Ai-ai, kadedus.
Järgmine kord targemat juttu...)))