Hetkel siis seis selline, et elame nüüd Kamposes. Pole paha...Loomulikult on ees uus jama seoses internetiga. Ei tahagi mõelda üldse sellele. Kodus on meil muidu wifi täitsa olemas, ainuke jama, et see meie vana arvutijuust ei püüa seda kinni.
Soiguda tahaks ka ilma üle. Nimelt on meil jube kuumalaine. Enam ei taha termometrit vaadatagi. Ükspäev juhtusin kuskil nägema, et oli 42 kraadi. Mõni aeg tagasi me vist halasime, et küll 36 on ikka kuum. Nüüd tundub, et see oleks täitsa talutav. Mere vesi on ka nii soe, et jahutada seal pole end võimalik. Tuleb olla ühe koha peal paigal ja vaikselt hõljuda, muidu hakkab vees ka palav. Kohati on merevesi ligi 30 ma arvan. Muidu oleks see kuumus ehk isegi talutav, aga öösel on vastik magada. Isegi siis on väljas 30 kraadi ja rohkem. Magamistoas on kohati väga umbne ja kuum. Konditsioneei meil pole, aga õnneks eraldas Manolis meile ühe propelleri, mis on üsna suureks abiks ja uugab pea 24h ööpäevas.
Järgmise kuu keskel vabaneb kõrvalkorter, siis kolime sinna. See on suurem ja rohkemate mugavustega. Isegi konditsioneer oli:)
Vahepeal on olnud meie blogis väga pikk paus. Samas pole ka palju, millest kirjutada. Mõned pidustused on olnud. Ei midagi erilist. See kuu on olnud 2 festivali. Veinifestival, mis on aasta olulisim ja Küla festival, mis oli natuke tagasihoidlikum, aga kreekapärasem. Tänav oli taas otsast otsai täis sirtakitantsijaid ja pidu kesttis umbes 6ni hommikul. Sinna sisse mahtus muidugi ka ööklubi külastus, kust kõik küla noored läbi astusid.Mängis ka band, kes alustas 10 ajal ja tegi muuskikat nonstop kella kolmeni öösel.
Veinifestival on palju suurem.Keset küla pandi suur lava ja kontsert kestis samuti varajase hommikuni. Iga üks kess ostis suht odava raha eest endale vastava veinikruusi, sai tasuta juua terve õhtu. Kuna tööd oli see õhtu kohutavalt palju, siis mul polnud aega ringi vaadata ja sündmustesse süveneda.
Kuu tippsündmus oli vaieldamatult Erika külaskäik. 19 juuli kuni 2 august oli väga tihedalt sisustatud. Sinna sisse mahtus puhkust, kultuuri, pidu ja šoppamist.
Esimesed paar päeva võtsime suht rahulikult, aga hilmem ikka sõitsime saarele tiirud peale. Käisime Heera templi varemeid vaatamas ja vaatasime üle kõik suuremad keskused. Loomulikult vedelesie iga päev rannas ja oma 5 korda käisime kohaliku ööeluga tutvumas. Aaa muide Erika, kui järgmine kord näeme ja mul pole meelest ära läinud, siis ma võin sulle sirtakit õpetada. Kõigi nende pidustuste käigus õnnestus selgeks õppida. Üks õhtu väljas käies sattusime Ormose suuremasse öökluppi StarLight. Erika oli suht hämmikngus. See oli kreeke tuugalt täis. Muusika oli puhtalt kreekapärae. Rahvas tantsis sirtakit ja mehed omavahel mingeid rahvuslikke tantse, mille nime ei tea. Päris kummaline värk.Sama mis see, kui Eestis Hollikas keegi kaerajaani tantsiks. Üritati meilegi õpetada mingeid samme, aga no ma ei tea kas olime joonud liiga palju veini või oli õpetaja kehv, aga ei saanud asjale siis pihta.
Ük päev käisime pisikese laevaga Samiopoulal, mis on üks asustamata saar meie lähedal ja Erika käis ühel õhtul Manolisega kalmaari püüdmas. Manolis käib nimelt iga õhtu ja kuna talle meeldivad ka noored ja ilusad naised, siis oli ta muidugi kahe käega poolt, et Erika taga kaasa tuleb üks kord.
Lagi oli muidugi siis, kui mingi metsiku kallaku peal, mingil eriti vastikul kruusateel, rannast tulles auto välja suri. Selgelt oli kogu viimane tilk bentsu vajunud valesse paagi otsa. Aldo võttis siis Dorise kaenlasse ja põrutas häälega koju. Me Erikaga jäime ootama, et naabrid meile järgi tuleksid. Lõpuks naabripoiss aitas meil bentsu autoni toimetada ja olukord sai lahendatud. Ainult nahk kärssas ära veits, sest tuli ootamatult kaua päikese käes passida.
Igal juhul oli meil tore. Aldo muidgi oli närvivapustuse äärel ja hingeldas veel paar päeva peale Erika lahkumist ja rahunes.Ilmselt olid meie öised üritused teda ära väsitanud ja samuti pidi ta päeval tihti kodus lapsi hoidma. Üks kord rivistas meid isegi hommikul kell 6 vannitoas vanniäärel üles ja pidas pika ja kurja loengu....täpselt ei mäleta küll millest...
