Panso stiilis

Õhtut/Kalispera.
Panso päevikute stiilis alustades võiks sissekanne kõlada nii: eile öösel oli sooja 29 kraadi, üleeile ka. Jalutasime öösel rannal ja vaatasime mägikülade tulesid ja mõtlesime, et kui kunagi kolime Eestisse, siis kuhu. Kõlasid variandid Kihnu, Vormsi, Hiiumaa, Viljandi, Tartu, Türi ja Rakvere. Oh kui palju!
Päeval näitab varjus 34. Kirjutasin täna vähe, jalutasime-ujusime rohkem. Vahepeal konksutas Manolakis külas õllelauda (ta on ostnud viimaks sisse mu lemmikõlu Alfa - braavo!), seejärel ujusime ja vedelesime niisama rannas. Ilma lasteta! Nood magasid kodus...
* * *
Siristajad sirisevad akna taga, lapsed ei taha magama jääda, steriliseeritud Stella teeb sellist häält nagu oleks jooksuaeg ning külas oli tekkinud elu - vaatamata esmaspäevale. Milline on õieti kuufaas?
Värvisin eile toolid ära, laud tahab nüüd veel liivapaberit saada, selle hankisin täna pärastlõunal Manolakiselt. Aga kuna raha hetkel napib, peavad kallid külalised ootama. Selline asjalik füüsiline (või olgu siis maalritöö) tekitab kirjatööle vahelduseks mõnusa tunde, et sa kuuludki siia. Üks naaber soovitab ühte, teine laenab teist. Peaks oma kätele rohkem tegevust otsima.
VAHEMERES VOOLAB VERI
Näen et asjad maailmas pöörduvad vanadesse rööbastese. Kreeka ülemaailmne kriis on (ajutiselt) taandunud ja andnud ruumi vanale heale Gaza sektorile. Mõned asjad maailmas siiski ei muutu. Sektor Gaza, Hozni Mubarak, Fidel Castro...
Humanitaarmissiooni ründamine Vahemeres juutide poolt on teeninud ka meie küla meeste tähelepanu. Omalt poolt pakub muidugi huvi Sofia pardal olnud kirjanik Henning Mankelli käekäik. Kella 20se seisuga polnudki teada, on's ta elus või mitte. Kellegi norralasest allika hinnangul pidavat rootslane surnud olema. No näis, loodame et mitte. (ma muide arvan, et Mankell on ainus autor, mida mul õnnestub kohapeal lugeda ilma, et ma peaks Eestist raamatuid saatma. Sest kindlasti on hotellide pisikestes raamatukogudes tema soomekeelseid tõlkeid. English lugemiseks on mul liiga pikaldane.)
DORIS
Doris ärkab viimasel ajal mulina saatel, tõuseb püsti ja õiendab edasi. Midagi on koguaeg öelda. Veel täpselt ei saa aru, mida. Samas mõistab ta ühtäkki juba väga hästi, mida talle öeldakse - saab aru sõnade ja väljendite mõttest. Kohe suundub õigele poole, otsib silmaspeetud objekti. Kreeka keeles laob kõikvõimalikul juhul letile "Yassu!", mis kõlab preili esituses pigem Tsassu. Aga kontakti loomiseks käib küll.
MEIE KÜLA KOOMIKUD
Ka minu kulul on siin külas nalja saanud, eriti kui käisin meie pisikeses külapoes pereservatiive ostmas. Teadmata, kuidas neid vanemapoolsetelt kreeka müüjannadelt küsida. Pagan, see jutt ei kannata rääkida, aga igal juhul oli poes palju seletamist-selgitamist, piinlikku vaikust ja lõpuks vabastavat naeru. Üks maikaga sakslane aitas mind oma süüdimatusega olukorrast välja ("Bumm-bumm, no beibis."). Hiljem Mike ütles, et oleksin pidanud küsima Profylaktikat. No ei saa öelda, et Mike'i kulul ka vähe nalja saaks, aga sellest teinekord.
Sellega seoses meenub eilne episood alt trahterist. Volitasime George'i meist pilti tegema (üks neist allpool), samal ajal kakerdas Doris tal jalus ning mööda sammus üks 60ndates Kreeka proua. George küsis tervituse järel madaamilt, et kas too ei taha endale sellist põngerjat. Naine kohmas midagi. George kraaksatas üle tänava: "No problem. I make you one!" Sedapsi.
Homme on jälle päev, vast mitte nii kuum.