Isast, mungamoosist ja Türgi kingadest

Ühesõnaga - niikaua, kui isa Enega siin oli, püsis ilm stabiilselt kehv. Samal ajal oli kliima Eestis kiiduväärselt soe. Eile hommikul kui viisime nad Pythagoreiosse lennujaama, muutus ilma hetkega soojaks. Nii et kui Finnairi lennuk üle pea lendas, istusime juba Potokaki ranna merevees. Liiati oli neil mõnel õhtul Sunfloweri hotellis nii külm, et tulid meie kamina ette sooja...

Loomulikult mõõtsime korralikult kilomeetreid, käidud sai pealinnas Vathis, sealses arheoloogiamuuseumis, Hera templis Ireoni lähedal, Manolatese mägikülas, mujal mägedes, erinevates randades muidugi, Koumaradei ja Koumeika külas, vanas paadiehitussadamas Agios Isidoroses, inimtühjas külas Paleochoris (kus me ei kohanud kell 12.30 ühtegi inimest). Viimasel päeval hakkas auto jupsima kogu selle ettevõtmise peale ning jahutusvedelik voolas tossu saatel asfaldile. Midagi hullu vist siiski polnud. Randa jõudsime koos vaid kahel korral.

Külastasime ka Megali Panagia kloostrit lõunaranniku lähistel. Osa renoveeeritud kloostrist näeb välja nagu moodne Kreeka teemahotell, samal territooriumil paikneb aga iidvana kirik, mis on kohutavalt pime. Avastasin, et olen seal juba käind, sest tuttav tuli eelkõige ette väike munkade suveniiripood, kus müüakse kõike alates ikoonidest ja lõpetades munkade valmistatud makaronidega. Külmakapp oli täis purke kohapeal tehtud kompottide, mooside ja sissetehtud juurviljadega - 10 eurot lugu. No on alles kapitalistid!
Munkadega seoses meenus ka eilne tagasisõit lennujaamast. Marion vana ralliäss vajutas kuristiku servel 70 rauda ja nautis tuult hammaste vahel, kui meist möödus kui sittuvast koerast mingi punane seebikarp, mille roolis oli papp isiklikult. Vajutas kõvemini kui kohalikud taksistid. Mnjahh.
Eile juhtusin kuulma elavat ja väga sisukat vestlust poliitikast (lõpuks ometi!)Austria George'i ning Maria&Manolise vahel nende estiatorios. Kired lõid lõkkele. Kuid kirjutan sellest ilmselt nädala lõpu Ekspressi võrguväljaandesse. Poliitika on siin üldiselt tabuteema.
NB! Türgi tripp jääb ära! Mõtlesin siiralt 3 km veelahkme ületamisele väikse ostureisi eesmärgil. Meil siin on näiteks kingad kole kallid, mõningad muud tarbeesemed ka. Plaanis oli hankida Türgist odavaid jalavarje, kaks paari näiteks. Kuid isa loovutas mulle enda kenad poollahtised kingad, küllap tal on Eestis neid veel. See oli igatahes kergenduseks. Selle asemel võiks varsti pisikesele Fournile sõita, "puhkusele".
Ka Marion arvas, et Türki ei peaks minema. "Äkki keegi näeb meid minemas." See on siin sama häbiväärne, kui kohtad kahe taarakotiga kallist tuttavat Balti jaama trammipeatuses.
PILDIL: Alumisel pildil Austria-George, kel vahepeal oli sünnipäev. Resto omanik Maria toob püsikundele väikse üllatuse. George tegi tol õhtul väga tublilt välja!