Saturday, April 24, 2010

Vaikus enne tormi

Väga vaikne ja hea rahulik on. Ilmad vahelduvad, enamasti on ilusad - 21-26 kraadi varjus. Taevas oli meiegi kohal veel nädala esimeses pooles suitsu- ja uduvines, neljapäevast läks selgeks. Enam vähem iga päev olema ujumas käinud, isegi Marion..!! Kelle jaoks vesi on nii vastik.

On alanud suvine toiduratsioon. Hommikul mingi mυυdukas eine, lυunaks suured
salatilehed hakitult oliiviυli, riivitud tugeva juustu ja sidruniga, sekka minimaalselt praetud peekonitükikesi. Vaid õhtusöök on mõnevõrra tugevam. Kuna raha on permanentselt otsakorral, siis oleme muutunud äärmiselt leidlikuks.

Ormoses on samuti vaikne periood. Kõik paadiomanikud on oma sõiduvahendi korda teinud ning ära vδrvinud, kõrtsipidajad vastavalt lauad ja toolid võõbanud. Viimaks on avatud kõik kaheksa (sic!, mitte kuus, nagu ehk kuskil kirjutasin) küla kõrtsi. üks neist on kohvik-baar, üks pitakoht, ülejäänud põhimõtteliselt midagi restorani-taolist.

Turiste on käinud ülivähe. Siia sattus mõni nädal tagasi kodanikke Hollandist, Saksast ja Sveitsist. Belglaste puhkus venis vulkaani tυttu nädalast kaheseks, mis neid mõistagi õnnetumaks ei teinud. Olid mures vaid oma noorema poja pärast (22 a), kes pidi endiselt nende Antwerpeni majas elama. Võib ju arvata...

Marion käib Manolise&Maria estiatorios praktikal ja harjutab kreeka keelt, töö avapauk peaks toimuma juba eeloleval reedel, 30. aprillil. Ema poolt ameeriklane Mike (päriselt Manolis), kes peab samal tänaval isaga pizzakohta, aitab teda keeleõpingutel. Marioni õppekaustikud lehitsedes jääb silma palju päevavalgust mittekannatavaid sõnasid, või siis neid, mida lausutakse toostiks pärast keskööd... Pole imestada, Mike on 26-aastane täiesti terve mees, kelle huvide seas on esikohal mootorrattad, Iron Maiden ja Black Sabbath. Kogub õllepudeleid, mida tal Eestist veel ainsatki ei ole, kuigi kollektsioonis on neid üle 1000.

Selle peaaegu kuu ajaga, mis oleme elanud oma majas ja aias, on kartulilehed kasvanud oma 30 cm. Sidrunid ajavad aasta teisi υisi, apelsin aga miskipärast ei kanna. See-eest vohavad igasugu kaktused ning roosid. Maitsetaimedest ostsime ise juurde piparmünti, varem oli petersell ja roheline sibul omast käest. Maja kevadisest rõskusest vabastamiseks käin rannalt puuronte korjamas, küttepuude ostmiseks konkreetset kohta polegi siin vist olemas.

Naabrimees (järjekordne ahelsuitsetaja) Markos suitsutas mullast hunnikus õli ja veega viis päeva suitsuliha, oli küll hea lõhn. Üks lammas hakkab veel surema; ja miskipärast võtsid nad emase koera juurde ja see kiunub teinekord pool ööd. Kukkedest rääkimata. Kodus vannitoas elab neil meetrine varaan... Mune me igatahes poest ei pea ostma, need saab naabri käest. Naturaalmajandus ühesõnaga.

Eile nägin külas Austria Dzoodzi, kel oli nimepδev (hronia pollaa!). Kuna ta kδib aastaringselt plätudega, siis on tal pahkluu alt päkk täiesti süsipruun, varbad aga roosakas-valged. Küsisin, et kas ei peaks istumise ajaks plätud ära võtma, mispeale Dzoodz sõnas, et see pole päevitus, vaid mustus. Küsisin, et kas tal kodus vett pole? Tema vastas, et kus ta peaks teadma, kui ta vett ei joo. Ning tellis uue krasi kokkino, mida me siin nimetame όldiselt Samos Coca-Colaks.

Esmaspäeval saabuvad esimesed suured tπarterid Saksast ja Hollandist. Idüll inimtühja rannaga saab otsa. Mike'ile, Mariale ja Manolisele on see mõistagi parem uudis kui see, kui ainult tuua lauale omaenda kohvitassi ja tuhatoosi.

1 comment:

  1. Pean ikka uuesti kommenteerima, sest jällegi tundub, et maailm on siiski üsna väike. Sedasama Mike'i isegi olen kohanud, mäletan, et käisin sealsamal veinifestivalil ja hüppasime kuskile pizzakohta sisse. Sai taga isegi paar sõna vahetatud vist kah.

    Äratundmisrõõm on suur, tekib igatsus selle koha järgi jälle :)

    ReplyDelete